MACROSYN INJ. 100ML / 1799523

Ülevaade

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Macrosyn, 100 mg/ml süstelahus veistele, sigadele ja lammastele

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml sisaldab:

Toimeaine:

Tulatromütsiin 100 mg

Abiaine:

Monotioglütserool 5 mg

Abiainete täielik loetelu on esitatud lõigus 6.1.

3. RAVIMVORM
Süstelahus.

Selge värvitu kuni kergelt kollakas nähtavate osakesteta lahus.

4. KLIINILISED ANDMED
4.1. Loomaliigid
Veis, siga ja lammas.

4.2. Näidustused, määrates kindlaks vastavad loomaliigid
Veis
Tularomütsiini suhtes tundlike Mannheimia haemolytica, Pasteurella multocida, Histophilus somni ja
Mycoplasma bovis’ega seotud veiste respiratoorhaiguse (BRD) ravi ja metafülaktika.
Enne ravimi kasutamist peab haiguse esinemine loomarühmas olema kindlaks tehtud. Tulatromütsiini
suhtes tundliku Moraxella bovis’ega seotud veiste nakkusliku keratokonjunktiviidi (IBK) ravi.

Siga
Tulatromütsiini suhtes tundlike Actinobacillus pleuropneumoniae, Pasteurella multocida,
Mycoplasma hyopneumoniae, Haemophilus parasuis’i ja Bordetella bronchiseptica’ga seotud sigade
respiratoorhaiguse (SRD) ravi ja metafülaktika. Enne ravimi kasutamist peab haiguse esinemine
loomarühmas olema kindlaks tehtud. Veterinaarravimit tuleb kasutada ainult sel juhul, kui sigadel
eeldatakse haiguse ilmnemist 2–3 päeva jooksul.


Lammas
Virulentse Dichelobacter nodosus’ega seotud süsteemset ravi vajava nakkusliku pododermatiidi
(sõramädaniku) varajaste staadiumite ravi.

4.3. Vastunäidustused
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust makroliidantibiootikumide või ravimi ükskõik milliste
abiainete suhtes.

4.4. Erihoiatused iga loomaliigi kohta
Esineb ristresistentsust teiste makroliidantibiootikumidega. Mitte kasutada samaaegselt teiste
sarnase toimemehhanismiga antimikroobsete ainetega, nagu teised makroliidid või linkosamiidid.

Lammas
Sõramädaniku antimikroobse ravi tõhusust võivad pärssida teised tegurid, nt niisked
keskkonnatingimused, samuti farmi sobimatu majandamine. Sõramädaniku ravi peab seega toimuma
koos teiste karjapidamismeetmetega, nt kuiva keskkonna tagamisega.
Healoomulise sõramädaniku korral ei peeta antibiootikumiravi asjakohaseks. Raskete kliiniliste
tunnustega või kroonilise sõramädanikuga lammastel näitas tularomütsiin piiratud tõhusust ning
seetõttu tuleb ravimit kasutada ainult sõramädaniku varajases staadiumis.

4.5. Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel

Ravimi kasutamine peab põhinema loomalt isoleeritud bakterite antibiootikumitundlikkuse uuringutel.
Kui see pole võimalik, peab ravi põhinema kohalikel (piirkonna, farmi) epidemioloogilistel andmetel
bakterite tundlikkuse kohta.
Ravimi kasutamisel tuleb arvesse võtta ametlikke riiklikke ja piirkondlikke antimikroobse ravi
printsiipe. Ravimi kasutamine erinevalt ravimi omaduste kokkuvõttes kirjeldatud juhistest võib
suurendada tulatromütsiinile resistentsete bakterite levikut ning vähendada ravi efektiivsust teiste
makroliidide, linkosamiidide ja B-grupi streptogramiinidega võimaliku ristresistentsuse tõttu.
Ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel tuleb kohe alustada sobivat ravi.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule

Tulatromütsiin põhjustab silmade ärritust. Juhuslikul ravimi sattumisel silma loputada silmi kohe
puhta veega.
Tulatromütsiin võib kokkupuutel nahaga põhjustada ülitundlikkust. Juhuslikul ravimi sattumisel
nahale pesta nahka kohe seebi ja veega.
Pärast kasutamist pesta käed.
Juhuslikul ravimi süstimisel iseendale pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte
või pakendi etiketti.
Inimesed, kes on teadaolevalt ülitundlikud makroliidide suhtes, peaksid kokkupuudet
veterinaarravimiga vältima.

4.6. Kõrvaltoimed (sagedus ja tõsidus)
Väga sageli põhjustab veterinaarravimi subkutaanne manustamine veistel mööduvat valureaktsiooni ja
paikset turset süstekohal, mis võib püsida kuni 30 päeva. Sigadel ja lammastel pärast
intramuskulaarset manustamist sellist reaktsiooni täheldatud ei ole.

Patomorfoloogilisi süstekoha reaktsioone (sealhulgas mööduv verepais, turse, fibroos ja hemorraagia)
esineb veistel ja sigadel väga sageli, neid võib esineda kuni 30 päeva pärast ravimi manustamist.

Lammastel on pärast intramuskulaarset manustamist väga sageli täheldatud mööduvaid ebamugavuse
nähte (pearaputamine, süstekoha hõõrumine, tagurpidi liikumine). Need nähud kaovad mõne minuti
jooksul.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
- väga sage (kõrvaltoime(d) ilmnes(id) rohkem kui 1-l loomal 10-st ravitud loomast)
- sage (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 100-st ravitud loomast)
- aeg-ajalt (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 1000-st ravitud loomast)
- harv (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 10000-st ravitud loomast)
- väga harv (vähem kui 1-l loomal 10000-st ravitud loomast, kaasa arvatud üksikjuhud).

4.7. Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
Laboratoorsed uuringud rottidel ja küülikutel ei ole näidanud teratogeenset, fetotoksilist ega
maternotoksilist toimet. Veterinaarravimi ohutus tiinuse ja laktatsiooni perioodil ei ole tõestatud.
Kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.

4.8. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ei ole teada.

4.9. Annustamine ja manustamisviis
Veis
Subkutaanne manustamine.
Ühekordne subkutaanne manustamine annuses 2,5 mg tulatromütsiini 1 kg kehamassi kohta (vastab 1
ml 40 kg kehamassi kohta). Rohkem kui 300 kg kaaluvatel veistel jagada annus mitmeks osaks nii, et
ühte kohta ei süstitaks rohkem kui 7,5 ml.

Siga
Intramuskulaarne manustamine.
Ühekordne intramuskulaarne manustamine kaelapiirkonda annuses 2,5 mg tulatromütsiini 1 kg
kehamassi kohta (vastab 1 ml 40 kg kehamassi kohta).
Rohkem kui 80 kg kaaluvatel sigadel jagada annus mitmeks osaks nii, et ühte kohta ei süstitaks
rohkem kui 2 ml.

Kõigi respiratoorhaiguste korral on soovitatav ravida loomi haiguse varajases staadiumis ja hinnata
ravivastust 48 tunni jooksul pärast ravimi manustamist. Kui respiratoorhaiguse kliinilised nähud
püsivad, süvenevad või toimub taashaigestumine, tuleb ravi muuta ja kasutada teist antibiootikumi
ning jätkata seda ravi kuni kliinilised nähtud kaovad.

Lammas
Intramuskulaarne manustamine.
Ühekordne intramuskulaarne manustamine kaelapiirkonda annuses 2,5 mg tulatromütsiini 1 kg
kehamassi kohta (vastab 1 ml 40 kg kehamassi kohta).

Õige annuse tagamiseks tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata looma kehamass, et vältida
alaannustamist. Mitmekordsel ravimi võtmisel viaalist on soovitatav kasutada väljavoolunõela või
mitmeannuselist süstalt, et vältida korgi liigset läbistamist.
20 mm korke võib turvaliselt läbistada kuni 30 korda ja 30 mm korke kuni 50 korda.

4.10. Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid), vajadusel
Pärast kolme-, viie- või kümnekordse soovitatava annuse manustamist veistele täheldati süstekohal
tekkinud ebamugavusega seostatavaid mööduvaid nähte nagu rahutus, pearaputamine, pinnase
kraapimine ja lühiajaline söödatarbimise vähenemine. Pärast viie- kuni kuuekordse soovitatava
annuse manustamist veistele täheldati kergekujulist südamelihase degeneratsioon.

Kolme- või viiekordse terapeutilise annuse manustamisel ligikaudu 10 kg kaaluvatele noortele sigadel
täheldati süstekoha ebamugavustundega seostatavaid mööduvaid nähte nagu liigne häälitsemine ja
rahutus. Kui süstekohana kasutati tagajäset, siis täheldati ka lonkamist.

Kolme- või viiekordse soovitatava annuse manustamisel talledele (umbes 6 nädala vanustele)
täheldati süstekohal tekkinud ebamugavustundega seostatavaid mööduvaid nähte, nagu tagurpidi
liikumine, pearaputamine, süstekoha hõõrumine, pikali heitmine ja püsti tõusmine ning häälitsemine.

4.11. Keeluaeg (-ajad)
Veis (lihale ja söödavatele kudedele): 22 päeva.
Siga (lihale ja söödavatele kudedele): 13 päeva.
Lammas (lihale ja söödavatele kudedele): 16 päeva.

Ei ole lubatud kasutamiseks loomadel, kelle piima tarvitatakse inimtoiduks.

Mitte kasutada tiinetel loomadel, kelle piima kavatsetakse tarvitada inimtoiduks, 2 kuud enne
oodatavat poegimist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, makroliidid.
ATCvet kood: QJ01FA94

5.1. Farmakodünaamilised omadused
Tulatromütsiin on poolsünteetiline makroliidantibiootikum, mis pärineb käärimissaadusest. See erineb
teistest makroliididest pika toimeaja poolest, mis on osaliselt tingitud kolmest amiinrühmast, mille
tõttu see kuulub keemiliselt triamiliidide alamklassi.

Makroliidid on bakteriostaatilise toimega antibiootikumid, mis seonduvad valikuliselt bakteriaalse
ribosoomi RNA-ga, pärssides sel moel asendamatute valkude biosünteesi. Toime aluseks on
peptidüül-tRNA ribosoomist eraldamise soodustamine translokatsiooni protsessis.

Tulatromütsiinil on in vitro toime Mannheimia haemolytica, Pasteurella multocida, Histophilus
somni ja Mycoplasma bovis’e vastu, samuti Actinobacillus pleuropneumoniae, Pasteurella multocida,
Mycoplasma hyopneumoniae, Haemophilus parasuis ja Bordetella bronchiseptica vastu, mis on kõige
sagedamini vastavalt veiste ja sigade respiratoorhaigustega seostatavad patogeenid. Mõnedel
Histophilus somni ja Actinobacillus pleuropneumoniae isoleeritud tüvedel on täheldatud minimaalse
inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) suurenenud väärtusi. Näidatud on tulatromütsiini in vitro toimet
lammastel kõige sagedamini nakkusliku pododermatiidiga (sõramädanikuga) seostatud bakteriaalse
patogeeni Dichelobacter nodosus’e (vir) vastu.

Tulatromütsiinil on in vitro toime kõige sagedamini veiste nakkusliku keratokonjunktiviidiga (IBK)
seotud bakteriaalse patogeeni Moxarella bovis’e vastu.

Kliiniliste ja laboratoorsete standardite instituut (CLSI) on veiste hingamisteedest pärineva
M. haemolytica, P. multocida ja H. somni ning sigade hingamisteedest pärineva P. multocida ja
B. bronchiseptica tulatromütsiinitundlikkuse kliiniliste piirmäärade tõlgendamiseks seadnud
kriteeriumid, kus väärtused ≤ 16 μg/ml tähendavad patogeeni tundlikkust ja ≥ 64 μg/ml resistentset
patogeeni. Sigade hingamisteedest pärineva A. pleuropneumoniae tundlikkuse piirmäär on ≤ 64 μg/ml.
CLSI on avaldanud ka diskdifusiooni meetodil tulatromütsiini piirmäärad (CLSI dokument VET08, 4.
väljaanne, 2018). Kliinilised piirmäärad H. parasuis’i kohta puuduvad. EUCAST ega CLSI ei ole
välja töötanud standardmeetodeid antibakteriaalsete ainete toime katsetamiseks veterinaarsete
Mycoplasma liikide suhtes ja seetõttu puuduvad vastavad tõlgendamiskriteeriumid.

Resistentsus makroliidide suhtes võib tekkida ribosomaalset RNA-d (rRNA) kodeerivate geenide või
mõnede ribosomaalseid valke kodeerivate geenide mutatsioonide; 23S rRNA seondumiskoha
ensümaatiliste muutuste (metülatsioonil), mis tavaliselt põhjustab ristresistentsuse linkoosamiidide ja
B grupi streptogramiinidega (MLSB resistentsus); ensümaatilise inaktiveerimisega või makroliidi
väljavoolu tõttu. MLSB resistentsus võib olla olemuslik või indutseeritav.
Resistentsus võib olla kromosomaalne või plasmiidkodeeritud ja võib seoses transposoonide,
plasmiidide, integratiivsete ning konjugatiivsete elementidega olla ülekantav. Lisaks võib
Mycoplasma genoomset plastilisust suurendada ka suurte kromosomaalsete fragmentide horisontaalne
ülekandumine.
Lisaks antimikroobsetele omadustele on eksperimentaalsetes uuringutes demonstreeritud
tulatromütsiini immuunmoduleerivat ja põletikuvastast toimet. Tulatromütsiin soodustab nii veiste kui
sigade polümorfonukleaarsetes rakkudes (PMN; neutrofiilid) apoptoosi (programmeeritud rakusurm)
ja apoptootiliste rakkude hävitamist makrofaagide poolt. See vähendab põletikku soodustavate
mediaatorite: leukotrieen B4 ja CXCL-8 tootmist ning kutsub esile põletikuvastase ja kudede
taastumist toetava lipiidi, lipoksiin A4, tootmise.

5.2. Farmakokineetilised andmed
Tulatromütsiini manustamisel veistele ühekordse subkutaanse annusena 2,5 mg 1 kg kehamassi kohta
iseloomustas tulatromütsiini farmakokineetikat kiire ja ulatuslik imendumine, millele järgnes ulatuslik
jaotumine ja aeglane eritumine. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) oli umbes 0,5 μg/ml;
see saavutati umbes 30 minutit pärast manustamist (Tmax). Tulatromütsiini kontsentratsioonid
kopsuhomogenaadis olid märgatavalt suuremad kui vastavad näitajad plasmas. On tõestatud
tulatromütsiini märkimisväärne akumuleerumine neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Siiski
ei ole tulatromütsiini kontsentratsiooni kopsus in vivo kindlaks tehtud. Tippkontsentratsioonile
järgnes aeglane süsteemne vähenemine, eritumise poolväärtusaeg plasmas (t1/2) oli ligikaudu 90 tundi.
Seondumine plasmavalkudega oli vähene, umbes 40%. Püsikontsentratsiooni jaotusruumala (VSS)
määratuna pärast intravenoosset manustamist oli 11 l/kg. Tulatromütsiini biosaadavus pärast
subkutaanset manustamist veistel oli ligikaudu 90%

Tulatromütsiini manustamisel sigadele ühekordse intramuskulaarse annusena iseloomustas
tulatromütsiini farmakokineetilist profiili kiire ja ulatuslik imendumine, millele järgnes ulatuslik
jaotumine ja aeglane eritumine. Maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) oli umbes 0,6 μg/ml;
see saavutati umbes 30 minutit pärast manustamist (Tmax). Tulatromütsiini kontsentratsioonid
kopsuhomogenaadis olid märgatavalt suuremad kui vastavad näitajad plasmas. On tõestatud
tulatromütsiini märkimisväärne akumuleerumine neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Siiski
ei ole tulatromütsiini kontsentratsiooni kopsus in vivo kindlaks määratud. Tippkontsentratsioonile
järgnes aeglane süsteemne vähenemine, eritumise poolväärtusaeg plasmas (t1/2) oli ligikaudu 91 tundi.
Seondumine plasmavalkudega oli vähene, umbes 40%. Püsikontsentratsiooni jaotusruumala (VSS)
määratuna pärast intravenoosset manustamist oli 13,2 l/kg. Tulatromütsiini biosaadavus pärast
intramuskulaarset manustamist sigadel oli ligikaudu 88%.
Lammastel oli tulatromüstiini farmakokineetiline profiil pärast ühekordset manustamist annuses 2,5
mg 1 kg kehamassi kohta järgmine: maksimaalne kontsentratsioon plasmas (Cmax) oli 1,19 μg/ml, see
saavutati ligikaudu 15 minutit (Tmax) pärast manustamist ja eritumise poolväärtusaeg (t1/2) oli 69,7
tundi. Seondumine plasmavalkudega oli umbes 60–75%. Püsikontsentratsiooni jaotusruumala (VSS)
pärast intravenoosset manustamist oli 31,7 l/kg. Tulatromütsiini biosaadavus pärast intramuskulaarset
manustamist lammastel oli 100%.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1. Abiainete loetelu
Monotioglütserool
Propüleenglükool
Sidrunhape
Soolhape (kontsentreeritud)
Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)
Süstevesi

6.2. Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada.

6.3. Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 2 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.

6.4. Säilitamise eritingimused
Veterinaarravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5. Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Vahetu pakend: läbipaistvast klaasist viaalid (I tüüpi) klorobutüülist punnkorgi ja alumiiniumist
kinnitusega.

Pakendi suurus: pappkarp ühe viaaliga.

Viaali suurused: 50 ml, 100 ml, 250 ml ja 500 ml.
500 ml viaale ei tohi kasutada sigadel ja lammastel.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Erinõuded ettevaatusabinõude osas kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende
kasutamisest tekkinud jäätmete hävitamisel
Kasutamata veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA
Bimeda Animal Health Limited
Unit 2/3/4 Airton Close
Tallaght
Dublin 24
IIRIMAA

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
2254

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 22.09.2020


10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2022


MÜÜGI, TARNIMISE JA/VÕI KASUTAMISE KEELD

Ei rakendata.