TULISSIN 100MG/ML INJ 100ML / 1817401

Toote hind on nähtav vaid sisselogitud loomaarstidele
Aktiivne toimeaine tulatromütsiin
Ravimivorm süstelahus
Näidustus Veis Tulatromütsiini suhtes tundlike Mannheimia haemolytica, Pasteurella multocida, Histophilus somni ja Mycoplasma bovis'ega seotud veiste respiratoorhaiguse (BRD) ravi ja metafülaktika. Enne metafülaktilist kasutamist tuleb haiguse olemasolu karjas kinnitada. Tulatromütsiini suhtes tundliku Moxarella bovis'ega seotud nakkusliku veiste keratokonjunktiviidi (IBK) ravi. Sead Tulatromütsiini suhtes tundlike Actinobacillus pleuropneumoniae, Pasteurella multocida, Mycoplasma hyopneumoniae, Haemophilus parasuis'i ja Bordetella bronchiseptica'ga seotud sigade respiratoorhaiguse (SRD) ravi ja metafülaktika. Enne metafülaktilist kasutamist tuleb haiguse olemasolu karjas kinnitada. Ravimit võib kasutada ainult sigadel, kellel eeldatakse haiguse ilmnemist 2–3 päeva jooksul. Lammas Virulentse Dichelobacter nodosus'ega seotud süsteemset ravi vajava nakkusliku pododermatiidi (sõramädaniku) varaste faaside ravi.
Liigid Veis, siga, lammas.
Säilitamine Veterinaarravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi kogus 100mg 1ml 100ml 1TK
Tootja Virbac
ATC QJ01FA94

Ülevaade

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Tulissin 100 mg/ml süstelahus veistele, sigadele ja lammastele

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml sisaldab:

Toimeaine:
tulatromütsiin 100 mg

Abiaine:
monotioglütserool 5 mg

Abiainete täielik loetelu on esitatud lõigus 6.1.

3. RAVIMVORM
Süstelahus.
Värvitu kuni õrna värvusega selge lahus.

4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Loomaliigid
Veis, siga, lammas.

4.2 Näidustused, määrates kindlaks vastavad loomaliigid
Veis
Tulatromütsiini suhtes tundlike Mannheimia haemolytica, Pasteurella multocida, Histophilus somni ja
Mycoplasma bovis'ega seotud veiste respiratoorhaiguse (BRD) ravi ja metafülaktika. Enne
metafülaktilist kasutamist tuleb haiguse olemasolu karjas kinnitada.
Tulatromütsiini suhtes tundliku Moxarella bovis'ega seotud nakkusliku veiste keratokonjunktiviidi
(IBK) ravi.

Sead
Tulatromütsiini suhtes tundlike Actinobacillus pleuropneumoniae, Pasteurella multocida,
Mycoplasma hyopneumoniae, Haemophilus parasuis'i ja Bordetella bronchiseptica'ga seotud sigade
respiratoorhaiguse (SRD) ravi ja metafülaktika. Enne metafülaktilist kasutamist tuleb haiguse
olemasolu karjas kinnitada. Ravimit võib kasutada ainult sigadel, kellel eeldatakse haiguse ilmnemist
2–3 päeva jooksul.

Lammas
Virulentse Dichelobacter nodosus'ega seotud süsteemset ravi vajava nakkusliku pododermatiidi
(sõramädaniku) varaste faaside ravi.

4.3 Vastunäidustused
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust makroliidantibiootikumide või ravimi ükskõik milliste
abiainete suhtes.
Mitte kasutada samal ajal teiste makroliidide või linkosamiididega (vt lõik 4.8).

4.4 Erihoiatused iga loomaliigi kohta
Lammas
Sõramädaniku antimikroobse ravi tõhusust võivad vähendada teised tegurid, nagu niiske keskkond, aga
ka vead farmihaldamises. Seepärast peab sõramädaniku raviga kaasnema teiste vajalike farmihalduse
meetmete rakendamine, näiteks kuiva keskkonna tagamine.

Healoomulise sõramädaniku korral ei peeta antibiootikumravi vajalikuks. Raskete kliiniliste tunnustega
või kroonilise sõramädanikuga lammastel oli tulatromütsiini tõhusus piiratud, seetõttu kasutatakse seda
ainult sõramädaniku varases faasis.

4.5 Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud kasutamisel loomadel
Veterinaarravimi kasutamine peab põhinema loomalt isoleeritud bakterite tundlikkuse määramisel. Kui
see ei ole võimalik, peab ravi põhinema kohalikul (piirkondlik, farmi tase) epidemioloogilisel teabel
sihtbakterite tundlikkuse kohta. Toote kasutamisel tuleb järgida ametlikke, riiklikke ja kohalikke
antimikroobse ravi põhimõtteid. Ravimi kasutamine ravimi omaduste kokkuvõttes toodud juhistest
erinevalt võib võimaliku ristresistentsuse tõttu suurendada tulatromütsiini suhtes resistentsete bakterite
levimust ja vähendada teiste makroliidantibiootikumidega ravimise tõhusust.
Ülitundlikkusreaktsiooni tekkimisel tuleb kohe alustada sobivat ravi.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule
Tulatromütsiin on silmi ärritav. Ravimi juhuslikul silma sattumisel loputada silmi kohe puhta veega.
Kokkupuutel nahaga võib tulatromütsiin põhjustada ülitundlikkust. Juhuslikul ravimi sattumisel nahale
pesta nahka kohe seebi ja veega.
Pärast kasutamist pesta käed.
Juhuslikul ravimi süstimisel iseendale pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte
või pakendi etiketti.

4.6 Kõrvaltoimed (sagedus ja tõsidus)
Ravimit manustamine naha alla põhjustab väga sageli mööduva valureaktsiooni ja süstekoha paikse
turse, mis võib püsida kuni 30 päeva. Sigadel ja lammastel ei ole pärast intramuskulaarset manustamist
sellist reaktsiooni täheldatud.

Patomorfoloogilisi reaktsioone süstekohal (sealhulgas kongestiooniga kaasnevad pöörduvad muutused,
turse, fibroos ja hemorraagia) esineb veistel ja sigadel väga sageli, neid võib esineda kuni umbes 30
päeva pärast süstimist.

Lammastel on pärast intramuskulaarset manustamist väga sageli täheldatud mööduvaid ebamugavuse
nähte (pearaputamine, süstekoha hõõrumine, tagurdamine). Need nähud kaovad mõne minuti jooksul.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgnevalt:
- väga sage (kõrvaltoime(d) ilmnes(id) rohkem kui 1-l loomal 10-st ravitud loomast)
- sage (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 100-st ravitud loomast)
- aeg-ajalt (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 1000-st ravitud loomast)
- harv (rohkem kui 1-l, kuid vähem kui 10-l loomal 10000-st ravitud loomast)
- väga harv (vähem kui 1-l loomal 10000-st ravitud loomast, kaasaarvatud üksikjuhud).

4.7 Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
Laboratoorsed uuringud rottidel ja küülikutel ei ole näidanud teratogeenset, fetotoksilist ega
maternotoksilist toimet. Veterinaarravimi ohutus tiinuse ja laktatsiooni perioodil ei ole piisavalt
tõestatud. Kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.

4.8 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Esineb ristuvat resistentsust teiste makroliididega. Mitte manustada koos teiste samasuguse
toimemehhanismiga antibiootikumidega, nagu teised makroliidid või linkosamiidid.

4.9 Annustamine ja manustamisviis
Veis
Subkutaanne manustamine.
Üks nahaalune süst annuses 2,5 mg tulatromütsiini kg kehamassi kohta (vastavalt 1 ml 40 kg kehamassi
kohta). Üle 300 kg kehamassiga veiste raviks tuleb annus jagada nii, et ühte piirkonda ei süstitaks
üle 7,5 ml ravimit.

Sead
Intramuskulaarne manustamine.
Üks intramuskulaarne süst kaela annuses 2,5 mg tulatromütsiini kg kehamassi kohta (vastavalt 1 ml 40
kg kehamassi kohta).
Üle 80 kg kehamassiga sigade raviks tuleb annus jagada nii, et ühte piirkonda ei süstitaks üle 2 ml
ravimit.
Kõigi hingamisteede haiguste korral soovitatakse loomi ravida haiguse varastes staadiumites ja hinnata
ravivastust 48 tunni jooksul pärast süsti. Kui hingamisteede haiguse kliinilised nähud püsivad,
süvenevad või kui tekib tagasilangus, tuleb ravi muuta ja kasutada teist antibiootikumi ning jätkata seda
ravi kliiniliste nähtude paranemiseni.

Lammas
Intramuskulaarne manustamine.
Üks intramuskulaarne süst kaela annuses 2,5 mg tulatromütsiini kg kehamassi kohta (vastavalt 1 ml 40
kg kehamassi kohta).

Õige annustamise tagamiseks ja alaannustamise vältimiseks tuleb kehamass kindlaks määrata nii täpselt
kui võimalik. Terve loomarühma korraga ravimisel on korgi liigse punkteerimise soovitatav kasutada
korki jäetavat nõela või automaatset annustamisseadet. Korki võib punkteerida kuni 20 korda.

4.10 Üleannustamine (sümptomid, esmaabi, antidoodid), vajadusel

Veistel täheldati kolme-, viie- ja kümnekordse soovitatava annuse manustamisel süstekoha
ebamugavustundega seostatud mööduvaid nähte, nagu rahutus, pearaputamine, pinnase kraapimine ja
söömuse ajutine vähenemine. Viie- ja kuuekordset soovitatavat annust saanud veistel on täheldatud
kerget müokardi degeneratsiooni.

Umbes 10 kg kaaluvatele noortele sigadele kolme- või viiekordse terapeutilise annuse manustamisel
täheldati süstekoha ebamugavustundega seostatud mööduvaid nähte, nagu häälitsemine ja rahutus. Kui
süstekohana kasutati tagajäset, siis täheldati ka lonkamist.

Umbes 6 kuu vanustel lammastel täheldati kolme- või viiekordse soovitatava annuse manustamisel
süstekoha ebamugavustundega seostatud mööduvaid nähte, nagu tagurdamine, pearaputamine,
süstekoha hõõrumine, lamamine ja püstitõusmine ning häälitsemine.

4.11 Keeluaeg (-ajad)
Veis (lihale ja söödavatele kudedele): 22 päeva.
Siga (lihale ja söödavatele kudedele): 13 päeva.
Lammas (lihale ja söödavatele kudedele): 16 päeva.

Ei ole lubatud kasutamiseks loomadel, kelle piima tarvitatakse inimtoiduks.
Mitte kasutada tiinetel loomadel, kelle piima kavatsetakse tarvitada inimtoiduks, kaks kuud enne
oodatavat poegimist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, makroliidid. ATCvet
kood: QJ01FA94.

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Tulatromütsiin on poolsünteetiline makroliidantibiootikum, mis pärineb käärimissaadusest. See erineb
teistest makroliididest oma pika toimeaja poolest, mis tuleneb osaliselt selle kolmest amiinrühmast,
sellepärast on see paigutatud triamiliidide keemilisse alamklassi.

Makroliidid on bakteriostaatilise toimega antibiootikumid, mis pärsivad tänu selektiivsele seondumisele
bakteri ribosomaalse RNA-ga oluliste valkude biosünteesi. Makroliidid stimuleerivad translokatsiooni
protsessis peptidüül-tRNA eraldumist ribosoomist.

Tulatromütsiinil on in vitro toimeMannheimia haemolytica, Pasteurella multocida, Histophilus somni
ja Mycoplasma bovis'e ningActinobacillus pleuropneumoniae, Pasteurella multocida, Mycoplasma
hyopneumoniae, Haemophilus parasuis'i ja Bordetella bronchiseptica, vastavalt kõige sagedamini
veiste ja sigade respiratoorhaigustega seostatud bakteriaalsete patogeenide vastu. Mõnedel Histophilus
somni ja Actinobacillus pleuropneumoniae isolaatidel on leitud minimaalse inhibeeriva
kontsentratsiooni (MIK) väärtuste suurenemist. Näidatud on ka tulatromütsiini in vitro toimet
Dichelobacter nodosus'e (vir), lammaste nakkusliku pododermatiidiga (sõramädanikuga) kõige
sagedamini seostatud bakteriaalse patogeeni vastu.

Tulatromütsiinil on ka in vitro toime Moraxella bovis'e, kõige sagedamini nakkusliku veiste
keratokonjunktiviidiga (IBK) seostatud bakteriaalse patogeeni vastu.

Makroliidide resistentsus võib tekkida ribosomaalset RNA-d (tRNA) või mõningaid ribosomaalseid
valke kodeerivate geenide mutatsioonide, 23S rRNA seondumiskoha ensümaatiliste muutuste
(metülatsioonil), mis üldiselt suurendab ka ristuvat resistentsust linkosamiidide ja B-rühma
streptogramiinide vastu (MLSB resistentsus), ensümaatilise inaktiveerimise või makroliidide väljavoolu
tekkel. MLSB resistentsus võib olla olemuslik või indutseeritav. Resistentsus võib olla kromosomaalne
või plasmiidikodeeritud ning võib olla ülekantav transposoonide või plasmiididega.

Lisaks antimikroobsetele omadustele on eksperimentaaluuringutes näidatud ka tulatromütsiini
immuunsust ja põletikuvastast reaktsiooni mõjutavaid toimeid. Tulatromütsiin soodustab nii veiste kui
ka sigade polümorfonukleaarsetes rakkudes (PMN-rakud, neutrofiilid) apoptoosi (programmeeritud
rakusurm) ja apoptootiliste rakkude hävitamist makrofaagide poolt. See vähendab põletikku
soodustavate mediaatorite leukotrieen B4 ja CXCL-8 tootmist ning suurendab põletikuvastuse ja
leevenemist soodustava lipiidi lipoksiin A4 tootmist.

5.2 Farmakokineetilised andmed
Tulatromütsiini manustamisel veistele ühekordse subkutaanse annusena 2,5 mg kg kehamassi kohta
iseloomustas tulatromütsiini farmakokineetikat kiire ja ulatuslik imendumine, millele järgnes ulatuslik
jaotumine ning aeglane eritumine. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) oli umbes 0,5 µg/ml;
see saavutati umbes 30 minutit pärast manustamist (Tmax). Tulatromütsiini kontsentratsioon
kopsuhomogenaadis oli märgatavalt suurem kui plasmas. On alust arvata, et tulatromütsiin
akumuleerub suurel määral neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides. Siiski ei ole tulatromütsiini
kontsentratsioon süstekohas ja kopsus in vivo kindlaks tehtud. Tippkontsentratsioonile järgnes
süsteemne aeglane vähenemine, eritumise poolväärtusaeg (t1/2) plasmas oli 90 tundi. Plasmavalkudega
seondumine oli vähene, umbes 40%. Pärast intravenoosset manustamist määratud püsikontsentratsiooni
jaotusruumala (Vss) oli 11 l/kg. Tulatromütsiini biosaadavus veistel pärast subkutaanset manustamist oli
umbes 90%.

Tulatromütsiini manustamisel sigadele ühekordse intramuskulaarse annusena 2,5 mg kg kehamassi
kohta iseloomustas tulatromütsiini farmakokineetikat kiire ja ulatuslik imendumine, millele järgnes
ulatuslik jaotumine ning aeglane eritumine. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) oli umbes 0,6
μg/ml, see saavutati umbes 30 minutit pärast manustamist (Tmax).
Tulatromütsiini kontsentratsioon kopsuhomogenaadis oli märgatavalt suurem kui plasmas. On alust
arvata, et tulatromütsiin akumuleerub suurel määral neutrofiilides ja alveolaarsetes makrofaagides.
Siiski ei ole tulatromütsiini kontsentratsioon süstekohas ja kopsus in vivo kindlaks tehtud.
Tippkontsentratsioonile järgnes süsteemne aeglane vähenemine, eritumise poolväärtusaeg (t1/2) plasmas
oli umbes 91 tundi. Plasmavalkudega seondumine oli vähene, umbes 40%. Pärast intravenoosset
manustamist määratud püsikontsentratsiooni jaotusruumala (Vss) oli 13,2 l/kg. Tulatromütsiini
biosaadavus sigadel pärast intramuskulaarset manustamist oli umbes 88%.

Tulatromütsiini manustamisel lammastele ühekordse intramuskulaarse annusena 2,5 mg kg kehamassi
kohta oli maksimaalne plasmakontsentratsioon (Cmax) 1,19 µg/ml ja see saavutati umbes 15 minutiga
(Tmax) pärast manustamist, eritumise poolväärtusaeg (t1/2) oli 69,7 tundi.
Plasmavalkudega seondumine oli umbes 60–75%. Pärast intravenoosset manustamist oli
püsikontsentratsiooni jaotusruumala (Vss) 31,7 l/kg. Tulatromütsiini biosaadavus lammastel pärast
intramuskulaarset manustamist oli 100%.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Monotioglütserool
Propüleenglükool
Sidrunhape
Vesinikkloriidhape pH korrigeerimiseks
Naatriumhüdroksiid pH korrigeerimiseks
Süstevesi

6.2 Sobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 3 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.

6.4 Säilitamise eritingimused
Veterinaarravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Läbipaistev I tüübi klaasviaal fluoropolümeerkattega klorobutüül- või bromobutüülkummist korgi ja
alumiiniumkattega.

Pakendi suurused:
Pappkarp, milles on üks 20 ml viaal.
Pappkarp, milles on üks 50 ml viaal.
Pappkarp, milles on üks 100 ml viaal.
Pappkarp, milles on üks 250 ml viaal, koos kaitseümbrisega või ilma.
Pappkarp, milles on üks 500 ml viaal, koos kaitseümbrisega või ilma.

500 ml viaalid ei ole mõeldud kasutamiseks sigadel ja lammastel.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Erinõuded ettevaatusabinõude osas kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende
kasutamisest tekkinud jäätmete hävitamisel

Kasutamata veterinaarravim või selle jäätmed tuleb hävitada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA
VIRBAC
1ère avenue 2065m LID
06516 Carros
Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/2/20/252/001-007

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 24/04/2020

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Üksikasjalikku teavet antud veterinaarravimi kohta leiab Euroopa Ravimiameti koduleheküljelt
(http://www.ema.europa.eu/).

MÜÜGI, TARNIMISE JA/VÕI KASUTAMISE KEELD

Ei rakendata.