FORESTO RAVIMKAELARIHM 45MG+100MG/1G 45G (70CM) SUUR KOER/1500501

Ülevaade

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Foresto, 4,50 g + 2,03 g ravimkaelarihm koertele > 8 kg

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks 70 cm pikkune (45 g) ravimkaelarihm sisaldab:

Toimeained:
Imidaklopriid 4,50 g
Flumetriin 2,03 g

Abiained:


Halli värvusega lõhnatu kaelarihm, mille ühele küljele on reljeefselt pressitud veterinaarravimi
nimetus.

3. KLIINILISED ANDMED
3.1 Loomaliigid
Koer.

3.2 Näidustused loomaliigiti
Koertele, kellel on või kellel on risk saada kirpude või täide ning puukide või moskiitode
segainfestatsioon.
See veterinaarravim on näidustatud ainult juhtudel, kui ravi on suunatud samaaegselt kõigi
sihtpatogeenide vastu.

Kirbuinfestatsiooni raviks ja kirpudega (Ctenocephalides canis, Ctenocephalides felis) taasnakatumise
ennetamiseks insektitsiidse toime kaudu 7 kuni 8 kuu jooksul.

Kaitseb loomade vahetut ümbrust arenevate kirbuvastsete eest 8 kuu jooksul.

Veterinaarravimit võib kasutada loomaarsti poolt diagnoositud kirpudest tingitud allergilise dermatiidi
(FAD - flea allergy dermatitis) ravistrateegia osana.

Puukidega (Ixodes ricinus, Rhipicephalus sanguineus) taasnakatumise ennetamiseks akaritsiidse
(surmava) ja peletava (toitumisvastase) toime kaudu alates teisest päevast kuni 8 kuu jooksul.

Puukidega (Dermacentor reticulatus) taasnakatumise ennetamiseks akaritsiidse (surmava) toime
kaudu alates teisest päevast kuni 8 kuu jooksul.

Toimib vastsete, nümfide ja täiskasvanud puukide vastu.

Puuksiirutaja Rhipicephalus sanguineus´e vastase akaritsiidse ning peletava toime kaudu patogeenide
Babesia canis vogeli ja Ehrlichia canis´e ülekandumise riski vähendamiseks 7 kuu jooksul,
vähendades seeläbi koerte babesioosi ja koerte erlihhioosi riski. Toime on kaudne, sest
veterinaarravim toimib siirutaja vastu.

Moskiitosid peletava toime kaudu patogeeni Leishmania infantum’i ülekandumise riski
vähendamiseks kuni 8 kuu jooksul, vähendades seeläbi koerte leišmanioosi riski. Toime on kaudne,
sest veterinaarravimi toimib siirutajate vastu.

Koeraväivi (Trichodectes canis) infestatsiooni raviks.

3.3 Vastunäidustused
Mitte ravida alla 7 nädala vanuseid kutsikaid.
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust toimeainete või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.

3.4 Erihoiatused
Enne ravi koera peal olevad puugid ei pruugi hukkuda 48 tunni jooksul pärast ravimkaelarihma
paigaldamist ning võivad olla kinnitunud ja nähtavad. Seetõttu on soovitatav kassi või koera peal
olevad puugid ravimkaelarihma paigaldamisel eemaldada. Uute puukidega nakatumist ennetav toime
algab kahe päeva jooksul pärast ravimkaelarihma paigaldamist.

Puugid hukkuvad ja kukuvad peremeesloomalt maha 24 kuni 48 tunni jooksul, ilma et nad oleksid
toitunud. Välistada ei saa üksikute puukide kinnitumist. Seetõttu ei saa ebasoodsates tingimustes
täielikult välistada nakkushaiguste ülekandumise võimalust puukide kaudu.

Kuigi koertel on näidatud märkimisväärset Leishmania infantum´i nakkusjuhtude vähenemist, on
veterinaarravimil varieeruv peletav (toitumisvastane) ja insektitsiidne toime moskiito Phlebotomus
perniciosus´e vastu. Seetõttu võib esineda moskiitohammustusi ning Leishmania infantum’i
ülekandumise võimalust loomale ei saa täielikult välistada. Ravimkaelarihm tuleb loomale paigaldada
vahetult enne moskiitode aktiivsusperioodi algust, mis ühtib Leishmania infantum’i levimise hooajaga,
ja seda tuleb riskiperioodi jooksul pidevalt kaelas kanda.

Soovitatavalt tuleb ravimkaelarihm paigaldada enne kirbu- või puugihooaja algust.

Nagu kõigi välispidiselt manustatavate pikaajaliselt toimivate veterinaarravimite puhul, võib
hooajaline ulatuslik karvade väljalangemine põhjustada ravimi efektiivsuse mööduvat vähenemist
karvadega seondunud toimeaine kao tõttu. Kohe hakkab kaelarihm karvu toimeainega uuesti katma,
nii et täielik efektiivsus taastub lisaravita ja kaelarihma asendamiseta.

Arvestada tuleb võimalusega, et teised samas majapidamises elavad loomad võivad olla kirpude,
väivide ja puukidega taasnakatumise allikaks ja neid tuleb vajaduse korral ravida sobivate ravimitega.
Tugeva kirbunakkusega majapidamises tuleks optimaalse kontrolli saavutamiseks töödelda
ümbritsevat keskkonda sobiva insektitsiidiga.
Kirbud infesteerivad sageli loomade magamisasemeid ning sagedasemaid puhkamiskohti, nagu vaibad
ja pehme mööbel. Ulatusliku infestatsiooni korral tuleb neid paiku töödelda sobiva insektitsiidiga ning
regulaarselt tolmuimejaga puhastada.

Kirpude, puukide ja väivide segainfestatsiooni riski puudumise korral tuleb kasutada kitsa
toimespektriga ravimit.

Selle veterinaarravimi kasutamisel peab arvesse võtma kohalikku teavet sihtparasiitide tundlikkuse
kohta, kui sellised andmed on olemas. Kinnitust saanud resistentsusest tuleb informeerida müügiloa
hoidjat või pädevat asutust.

Parasiidivastaste ravimite mittevajalik kasutamine või ravimi omaduste kokkuvõttes toodud juhistest
kõrvalekaldumine võib suurendada selekteerivat survet resistentsuse tekkele ja viia vähenenud
tõhususeni. Ravimi kasutamise otsus peab põhinema iga looma parasiidiliikide ja -koormuse
kinnitamisel või tekitaja epidemioloogilistel iseärasustel põhineval infestatsiooniriskil.

Euroopas on teatatud püretroidide suhtes resistentse Rhipicephalus sanguineus’e isoleeritud juhtumist
koeral. Kirpude resistentsusest imidaklopriidi suhtes ei ole teatatud.

Veterinaarravim on veekindel; selle toime jääb püsima ka pärast looma märjaks saamist. Siiski tuleks
vältida pikaajalist intensiivset veega kokkupuudet või ulatuslikku šampoonitamist, kuna toime kestus
võib lüheneda. Katsed on näidanud, et kord kuus šampoonitamine või märjaks tegemine ei lühenda
oluliselt 8 kuu pikkust toimet puukide vastu pärast toimeaine taasjaotumist karvkattes, samal ajal kui
veterinaarravimi kirbuvastane toime alates 5. kuust järk-järgult väheneb. Šampoonitamise või veega
kokkupuute mõju koerte leišmanioosi ülekandumisele pole uuritud.

3.5 Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud ohutuks kasutamiseks loomaliikidel
Ei rakendata.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule
Kuni kasutamiseni hoida kotti ravimkaelarihmaga välispakendis.
Nagu kõikide veterinaarravimite puhul, mitte lasta väikestel lastel ravimkaelarihmaga mängida või
seda suhu panna.
Loomad, kellele on paigaldatud ravimkaelarihm, ei tohi magada samas voodis omanikega, eriti
lastega. Imidaklopriid ja flumetriin vabanevad kaelarihma kandmise ajal kaelarihmast pidevalt nahka
ja karvkattesse.
Veterinaarravim võib mõnedel inimestel põhjustada ülitundlikkusreaktsioone.
Inimesed, kes on teadaolevalt ravimkaelarihma toimeainete suhtes ülitundlikud (allergilised), peaksid
kokkupuudet veterinaarravimiga vältima.
Veterinaarravim võib väga harvadel juhtudel mõnedel inimestel põhjustada naha, silmade ja
hingamisteede ärritust. Silmade ärrituse korral loputada silmi põhjalikult külma veega. Nahaärrituse
korral pesta nahka seebi ja külma veega. Sümptomite jätkumisel pöörduda arsti poole ja näidata
pakendi infolehte või pakendi etiketti.
Kõik ravimkaelarihma jäägid ja ära lõigatud osad tuleb kohe hävitada (vt lõik 3.9).
Pärast ravimkaelarihma paigaldamist pesta käed külma veega.

Ettevaatusabinõud keskkonna kaitseks
Vt lõik 5.5.

3.6 Kõrvaltoimed
Koer:

1Nähud mööduvad enamasti 1 kuni 2 nädala jooksul. Üksikutel juhtudel on soovitatav nähtude möödumiseni kaelarihm
ajutiselt eemaldada.
2Võib esineda loomadel, kes ei ole harjunud kaelarihma kandma, esimestel päevadel pärast ravimkaelarihma paigaldamist.
3Manustamiskohas.
4Ravi alguses võib esineda kergeid ja mööduvaid reaktsioone.
5Üksikutel juhtudel võib olla soovitatav ravimkaelarihm ajutiselt eemaldada.
6Veenduda, et ravimkaelarihm on paigaldatud õigesti.

Kõrvaltoimetest teatamine on oluline. See võimaldab veterinaarravimi ohutuse pidevat jälgimist.
Teatised tuleb eelistatavalt veterinaararsti kaudu saata müügiloa hoidjale või riikliku teavitussüsteemi
kaudu riigi pädevale asutusele. Vastavad kontaktandmed on pakendi infolehes.

3.7 Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
Veterinaarravimi ohutus sihtloomaliikidel tiinuse ja laktatsiooni perioodil ei ole piisavalt tõestatud.

Tiinus ja laktatsioon
Kasutamine tiinuse ja laktatsiooni perioodil ei ole soovitatav.
Laboratoorsed uuringud flumetriini ega imidaklopriidiga ei ole rottidel ja küülikutel näidanud
teratogeenset või fetotoksilist toimet.

Sigivus
Laboratoorsed uuringud flumetriini ega imidaklopriidiga ei ole rottidel ja küülikutel näidanud toimet
viljakusele ega sigivusele.

3.8 Koostoime teiste ravimitega ja muud koostoimed
Ei ole teada.

3.9 Manustamisviis ja annustamine
Kutaanne manustamine.

Üks ravimkaelarihm looma kohta, mis kinnitatakse ümber looma kaela.
Koertele kehamassiga üle 8 kg paigaldada üks ravimkaelarihm pikkusega 70 cm.
Alaannustamine võib viia toime puudumisele ja soodustada resistentsuse teket. Õige annuse
tagamiseks tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata loomade kehamass.
Ainult välispidiseks kasutamiseks.

Eemaldada ravimkaelarihm kaitsekotist vahetult enne kasutamist. Rullida ravimkaelarihm lahti ja
veenduda, et ravimkaelarihma sisepinnal ei oleks plastkinnituse osade jääke. Tõmmata
ravimkaelarihm läbi pandla ja paigaldada see looma kaela ümber ilma liiga kõvasti pingutamata
(juhisena: ravimkaelarihma ja kaela vahele peaks mahtuma 2 sõrme). Tõmmata ülejäänud
ravimkaelarihm läbi kahe järelejäänud aasa ja lõigata ära ülejäänud rihma osa, mis ületab 2 cm.



Ravimkaelarihma peab 8-kuulise kaitseperioodi jooksul pidevalt kandma ning pärast seda eemaldama.
Kontrollida regulaarselt ja kohandada vajadusel, eriti siis, kui kutsikad kiiresti kasvavad.

3.10 Üleannustamise sümptomid (esmaabi ja antidoodid, vajadusel)
Ravimkaelarihma omaduste tõttu on üleannustamine ebatõenäoline ning eeldatavalt üleannustamise
tunnuseid ei ilmne. Täiskasvanud koertel uuriti üleannustamist 5 ravimkaelarihmaga 8 kuu jooksul ja 7
nädala vanustel kutsikatel 6 kuu jooksul ning teisi kõrvaltoimeid peale kerge karvade väljalangemise
ning kerge nahareaktsiooni ei täheldatud.
Vähetõenäolise juhtumi korral, kui loom peaks ravimkaelarihma sööma, võib esineda kergeid mao-
sooletrakti nähte (näiteks vormitu väljaheide).

3.11 Kasutamise eripiirangud ja kasutamise eritingimused, sealhulgas mikroobi- ja
parasiidivastaste veterinaarravimite kasutamise piirangud, et vähendada resistentsuse
tekke riski
Ei rakendata.

3.12 Keeluajad
Ei rakendata.

4. FARMAKOLOOGILINE TEAVE
4.1 ATCvet kood: QP53AC55
4.2 Farmakodünaamika
Imidaklopriid on ektoparasititsiid, mis kuulub kloronikotinüülide gruppi. Keemiliselt liigitub see
kloronikotinüülnitroguaniidide hulka. Imidaklopriid toimib kirpude vastsevormide, täiskasvanud
kirpude ja väivide vastu. Toime kirpude (Ctenocephalides felis ja Ctenocephalides canis) vastu saabub
48 tunni jooksul pärast ravimkaelarihma paigaldamist.
Lisaks lõigus 3.2. kirjeldatud näidustustele on tõestatud toime Pulex irritans’i kirpude vastu.

Imidaklopriid on kõrge afiinsusega kirbu kesknärvisüsteemi postsünaptilise piirkonna nikotiinergiliste
atsetüülkoliini retseptorite suhtes. Koliinergilise ülekande inhibeerumine putukatel viib paralüüsi ja
surmani. Imetajate kesknärvisüsteemile ei ole sellel ainel toimet imetajate nikotiinergiliste retseptorite
asukohtade nõrga interaktsiooni ja läbi vere/aju barjääri toimuva postuleeritud vähese penetratsiooni
tõttu. Imidaklopriidi farmakoloogiline toime imetajatele on minimaalne.

Flumetriin on sünteetiliste püretroidide gruppi kuuluv ektoparasititsiid. Praeguste teadmiste järgi
mõjutavad sünteetilised püretroidid närvirakkude membraanide naatriumikanaleid, mille tulemuseks
on närvi repolariseerumise hilinemine ning lõpuks parasiidi surm. Struktuuri-aktiivsuse suhte katses
täheldati mitmete püretroidide interferentset toimet teatud kiraalse konformatsiooniga retseptoritesse,
mistõttu neil on selektiivne toime ektoparasiitidesse.
Nendel koostisainetel ei täheldatud anti-koliinesteraasi aktiivsust. Flumetriinil on veterinaarravimis
akaritsiidne toime ja samuti hoiab see ära fertiilsete munade tootmist tänu surmavale toimele emastele
puukidele. In vitro uuringutes munesid 5...10% Rhipicephalus sanguineus’e puukidest, kellele anti
mittesurmav annus 4 mg flumetriini/L, mune, millel oli muutunud välimus (krimpsus, tuhmid ja
kuivad), tõestades steriliseerivat toimet. Praeguste teadmiste järgi tekitavad resistentsust nii
geenimutatsioonid sihtmärgi kohas kui ka suurenenud metaboolne detoksikatsioon.

Lisaks puugiliikidele, mida on kirjeldatud lõigus 3.2, on tõestatud toime Ixodes hexagonus’e ja I.
scapularis’e ning Euroopas mitteesinevate puugiliikide Dermacentor variabilis’e ja Austraalia
paralüüsi-puugi I. holocyclus’e vastu.

Veterinaarravimil on peletav (toitumisvastane) toime nimetatud puukide vastu, ennetades peletatavate
parasiitide toitumist verest ja aidates seega kaudselt vähendada siirutatavate haiguste ülekannet.

Üks laboratoorne katse koertel on näidanud, lisaks patogeenidele, mis on kirjeldatud lõigus 3.2,
kaudset kaitset 28. päeval pärast ravi Babesia canis canis’e (Dermacentor reticulatus puukide poolt)
ülekandumise vastu ja üks laboratoorne katse on näidanud kaudset kaitset Anaplasma
phagocytophilum’i (Ixodes ricinus puukide poolt) ülekandumise vastu 2 kuu jooksul pärast ravi,
vähendades seeläbi haiguste riski, mis on uuringute tingimustel nende patogeenide põhjustatud.

Andmed efektiivsuse uuringutest moskiitode (Phlebotomus perniciosus) vastu näitasid varieeruvat
peletavat (toitumisvastast) toimet moskiitodele vahemikus 65-89% 7-8 kuu jooksul pärast esmast
kaelarihma paigaldamist. Endeemilistes piirkondades läbiviidud kolme kliinilise katse andmed
näitavad moskiitode poolt siirutatava Leishmania infantum’i ülekandumise riski märgatavat
vähenemist ravitud koertel võrreldes ravimata koertega. Sõltuvalt moskiitode poolsest nakkussurvest
ulatus leišmanioosi nakatumise riski vähendav toime 88,3 kuni 100%-ni.

Ravimkaelarihmaga oli võimalik vähendada Sarcoptes scabiei nakkust koeral kuni täieliku
paranemiseni kolme kuu pärast.

4.3 Farmakokineetika
Mõlemad toimeained vabanevad ravimkaelarihma polümeermaatriksist loomale madalates
kontsentratsioonides aeglaselt ja pidevalt. Mõlemad toimeained on akaritsiidses/insektitsiidses
kontsentratsioonis koera karvkattes kogu toimeaja jooksul. Toimeained jaotuvad otsese kontakti kohalt
üle kogu naha pinna. Sihtloomadel tehtud üleannustamise ja seerumi kineetika katsed on näidanud, et
imidaklopriid jõuab süsteemsesse tsirkulatsiooni lühiaegselt ning flumetriin ei ole enamasti mõõdetav.
Mõlema toimeaine suukaudne imendumine ei ole kliinilise efektiivsuse seisukohalt oluline.

5. FARMATSEUTILISED ANDMED
5.1 Kokkusobimatus
Ei ole teada.

5.2 Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 5 aastat.

5.3 Säilitamise eritingimused
Kuni kasutamiseni hoida ravimkaelarihmaga kott välispakendis.

5.4 Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Karbis on üks või kaks 70 cm pikkust polüvinüülkloriidi baasil ravimkaelarihma, mis on ühekaupa
PETP/PE kotti pakitud.
Kartongpakendis on kaksteist 70 cm pikkust polüvinüülkloriidi baasil ravimkaelarihma, mis on
ühekaupa PETP/PE kotti pakitud.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

5.5 Erinõuded kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende kasutamisest tekkinud
jäätmete hävitamisel
Kasutamata jäänud ravimeid ega jäätmematerjali ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos
majapidamisprügiga.

Veterinaarravim ei tohi sattuda veekogudesse, sest imidaklopriid ja flumetriin võivad olla ohtlikud
kaladele ja teistele veeorganismidele.

Kasutamata jäänud veterinaarravimi või selle jäätmete hävitamiseks kasutada kohalikele nõuetele
vastavaid ravimite ringlusest kõrvaldamise skeeme ja veterinaarravimile kehtivaid kogumissüsteeme.

6. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Elanco Animal Health GmbH

7. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
1678

8. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 24.10.2011

9. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTTE VIIMASE LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Mai 2025

10. VETERINAARRAVIMITE KLASSIFIKATSIOON
Käsimüügiravim

Üksikasjalik teave selle veterinaarravimi kohta on liidu ravimite andmebaasis
(https://medicines.health.europa.eu/veterinary).