EXAGON 400MG/ML INJ 100ML N1 / 1612437

Ülevaade

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Exagon, 400 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml sisaldab:

Toimeained:
Naatriumpentobarbitaal 400,0 mg
(vastab 364,6 mg pentobarbitaalile)

Abiained:


Selge sinine lahus.

3. KLIINILISED ANDMED
3.1 Loomaliigid
Hobune, poni, veis, siga, koer, kass, mink, tuhkur, küülik, jänes, merisiga, hamster, rott, hiir,
kodulinnud, tuvi, dekoratiivlind, madu, kilpkonn, sisalik, konn.

3.2 Näidustused loomaliigiti
Eutanaasia.

3.3 Vastunäidustused
Mitte kasutada anesteesiaks.

Mitte kasutada merikilpkonnadel kehaõõnesiseselt, sest surmaaeg võib võrreldes veenisisese
manustamisega tarbetult pikeneda.

3.4 Erihoiatused
Toime alguses erutuse tekkimise riski vähendamiseks tuleb eutanaasia läbi viia vaikses kohas.
Agressiivse looma eutaneerimisel on soovitatav premedikatsioon lihtsamini manustatava (suukaudne,
subkutaanne või intramuskulaarne) rahustiga.
Pentobarbitaali veenisisene manustamine võib mitmetel loomaliikidel põhjustada erutatust ja
veterinaararsti otsusel tuleb vajadusel kasutada piisavat sedatsiooni. Tuleb rakendada meetmeid
perivaskulaarse manustamise vältimiseks (nt kasutada veenisisest kateetrit).

Intraperitoneaalne manustamine võib pikendada toime saabumist ning suurendab erutuse tekkimise
riski. Intraperitoneaalselt võib ravimit manustada ainult pärast piisavat sedatsiooni. Tuleb rakendada
meetmeid põrna või vähese absorptsioonivõimega elunditesse/kudedesse manustamise vältimiseks.
See manustamisviis on sobiv ainult väikeimetajatele.

Intrakardiaalset manustamist tohib kasutada ainult juhul, kui loom on tugevas sedatsioonis, teadvusetu
või anesteseeritud.

Intrapulmonaalne manustamine võib pikendada toime saabumist ja suurendada lõigus 3.6 nimetatud
kõrvaltoimete tekkimise riski. Seda varianti tuleb hoida juhtudeks, kus teised manustamisviisid ei ole
võimalikud. Intrapulmonaalselt võib ravimit manustada ainult kodulindudele, tuvidele,
dekoratiivlindudele, madudele, kilpkonnadele, sisalikele ja konnadele. Loomad peavad enne
manustamist olema sügavas sedatsioonis, teadvusetud või anesteseeritud. Intrapulmonaalselt ei tohi
ravimit manustada teistele loomaliikidele.

3.5 Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud ohutuks kasutamiseks loomaliikidel
Eutaneeritud loomade söömine teiste loomade poolt võib kaasa tuua mürgistuse, anesteesia ja isegi
surma. Barbituraadid on korjustes äärmiselt püsivad ja väga stabiilsed ka küpsetamistemperatuuril.
Pärast veterinaarravimi manustamist jääb loom 10 sekundi jooksul lamama. Kui loom ravimi
manustamise ajal seisab, peavad veterinaarravimit manustav inimene ja teised juuresviibijad vigastuste
vältimiseks olema loomast ohutus kauguses.

Hobune, veis
Hobustel ja veistel tuleb enne eutanaasiat kasutada piisavat premedikatsiooni sügava sedatsiooni
tagamiseks ning vajaduse korral peab olema võimalik kasutada alternatiivset eutanaasiameetodit.

Siga
Üksikjuhtudel, eriti fikseeritud loomade puhul, võib manustamise ajal ilmneda rahutust/erutust, mille
tagajärjeks võib olla veterinaarravimi juhuslik paravenoosne manustamine. Kuna ohutu veenisisene
süstimine sigadele on raskendatud, on enne pentobarbitaali i.v. manustamist soovitatav piisav
sedatsioon. Intrakardiaalset manustamist tohib kasutada ainult juhul, kui loom on tugevas sedatsioonis,
teadvusetu või anesteseeritud. Marginaalse kõrvaveeni kaudu manustamist tuleb vähemalt alguses
teostada looma fikseerimata. Looma tuleb kinni hoida assistendi jalge vahel. Kui fikseerimine osutub
vajalikuks, tuleb kasutada kärsalingu.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule
Pentobarbitaal on tugevatoimeline aine, mis on inimesele toksiline – eriti hoolikalt tuleb vältida
juhuslikku allaneelamist või iseendale süstimist. Juhusliku iseendale süstimise välistamiseks hoida
süstlanõel korgiga kaetult kuni süstimise hetkeni.
Pentobarbitaali süsteemne imendumine (sh imendumine naha või silmade kaudu) põhjustab
sedatsiooni, uinumist ja respiratoorset depressiooni.
Pentobarbitaali kontsentratsioon veterinaarravimis on selline, et ka väga väikeste koguste, nagu 1 ml,
juhuslik süstimine iseendale või allaneelamine võib tekitada täiskasvanud inimesel tõsiseid
kesknärvisüsteemi häireid. 1 g naatriumpentobarbitaali annus (vastab 2,5 ml veterinaarravimile) on
teadaolevalt olnud inimestele surmav.

Vältida ravimi otsest kontakti naha ja silmadega, sh käega silma viimist.

Veterinaarravimi käsitsemisel kanda sobivaid kaitsekindaid – pentobarbitaal võib imenduda läbi naha
ja limaskestade.
See veterinaarravim võib põhjustada ka silmade ja naha ärritust ning samuti ülitundlikkusreaktsioone
(pentobarbitaali ja bensüülalkoholi sisalduse tõttu). Inimesed, kes on teadaolevalt pentobarbitaali või
ravimi teiste koostisosade suhtes ülitundlikud, peaksid kokkupuudet veterinaarravimiga vältima.

Seda veterinaarravimit tohib kasutada üksnes teise isiku juuresolekul, kes saab ravimiga juhusliku
kokkupuute korral abistada. Kui abistavatel isikutel puudub meditsiiniline haridus, tuleb neile anda
juhised veterinaarravimiga seotud riskide kohta.

Veterinaarravimiga kokkupuute korral tuleb rakendada järgmisi meetmeid.

Nahk – pesta kohe veega ning seejärel korralikult vee ja seebiga. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja
näidata pakendi infolehte või pakendi etiketti.

Silmad – loputada kohe rohke puhta veega. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi
infolehte või pakendi etiketti.

Allaneelamise korral – loputada suud. Pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata pakendi infolehte
või pakendi etiketti. Hoida end soojas ning puhata.

Juhuslik süstimine iseendale – otsida VIIVITAMATULT arstiabi (võtta pakendi infoleht endaga
kaasa), teavitada meditsiiniasutust barbituraadimürgistusest. Mitte jätta patsienti järelevalveta.

MITTE JUHTIDA SÕIDUKIT, sest võib tekkida sedatsioon.

Veterinaarravim on tuleohtlik. Hoida seda süüteallikatest eemal. Mitte suitsetada.

Arstile: anda viivitamatut abi hingamis- ja südamefunktsiooni säilitamiseks. Tõsise mürgistuse korral
võib olla vajalik kasutada meetmeid barbituraatide eritumise suurendamiseks. Rakendada
sümptomaatilist ja toetavat ravi.

Ettevaatusabinõud keskkonna kaitseks
Ei rakendata.

Muud ettevaatusabinõud
Sekundaarse mürgistuse riski tõttu ei tohi eutaneeritud looma sööta teistele loomadele, vaid tuleb
hävitada kohaliku seadusandluse järgi viisil, mis välistab teiste loomade juurdepääsu korjusele.

3.6 Kõrvaltoimed
Hobune, poni, veis, siga, koer, kass, mink, tuhkur, küülik, jänes, merisiga, hamster, rott, hiir,
kodulinnud, tuvid, dekoratiivlinnud, maod, kilpkonnad, sisalikud, konnad:


1 Vähesed lihastõmblused.
2 Intrapulmonaalsel manustamisel.
3 Magama jäämisel. Premedikatsioon/presedatsioon vähendab oluliselt erutuse tekkimise riski magama
jäämisel.

Veistel võib pentobarbitaali soovitatavast väiksema annuse manustamise korral esineda harvadel
juhtudel õhu ahmimist.

Perivaskulaarsel manustamisel võib surm viibida. Perivaskulaarsel või subkutaansel manustamisel
võib tekkida kudede ärritus.
Kõrvaltoimetest teatamine on oluline. See võimaldab veterinaarravimi ohutuse pidevat jälgimist.
Teatised tuleb eelistatavalt veterinaararsti kaudu saata müügiloa hoidjale või tema kohalikule
esindajale või riikliku teavitussüsteemi kaudu riigi pädevale asutusele. Vastavad kontaktandmed on
pakendi infolehes.

3.7 Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
Veterinaarravimi ohutust tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil ei ole uuritud. Kasutada ainult
vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.

Tiinus
Annuse arvutamisel tuleb arvesse võtta tiinete loomade suuremat kehamassi. Võimaluse korral tuleks
veterinaarravimit manustada intravenoosselt. Loodet tohib emaslooma kehast eemaldada (nt uurimise
eesmärgil) 25 minutit pärast seda, kui emaslooma surm on kinnitatud. Sellisel juhul tuleb loodet
elumärkide suhtes eraldi uurida ja vajaduse korral eraldi eutaneerida.

3.8 Koostoime teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kuigi premedikatsioon rahustitega võib vereringe aeglustumise tõttu veterinaarravimi toime saabumist
pikendada, ei pruugi see olla kliiniliselt märgatav, sest kesknärvisüsteemi pärssivad ained (opioidid,
α2-adrenoretseptorite agonistid, fenotiasiinid jne) võivad samuti pentobarbitaali toimet tugevdada.

3.9 Manustamisviis ja annustamine
Eelistada tuleb veenisisest manustamisviisi ja loomaarsti otsusel tuleb vajaduse korral kasutada
piisavat sedatsiooni. Hobustel ja veistel on premedikatsioon kohustuslik.
Kui veenisisene manustamine on keeruline ja seda saab teha alles sügava sedatsiooni või anesteesia
mõju all, võib veterinaarravimit manustada intrakardiaalselt.
Alternatiivselt võib ainult väikestel loomadel kasutada intraperitoneaalset manustamist, kuid alles
pärast piisavat sedatsiooni.
Intrapulmonaalset manustamist tohib kasutada ainult viimase abinõuna ja üksnes juhul, kui loom on
sügavas sedatsioonis, teadvusetu või anesteseeritud ega reageeri ärritavatele stiimulitele. Seda
manustamisviisi võib kasutada üksnes kodulindudel, tuvidel, dekoratiivlindudel, madudel,
kilpkonnadel, sisalikel ja konnadel.

Sobiv annus sõltub loomaliigist ja manustamisviisist. Seetõttu on tähtis hoolikalt järgida
annustamisskeemis kirjeldatud juhiseid.
Väikeloomadel tuleb veenisisene süst teha pideva süstimiskiirusega kuni looma teadvuse kadumiseni.

Lindude puhul tuleb eelistada veenisisest süsti. Kui veenipunktsiooni ei õnnestu teha (nt verevalumi,
südame- ja veresoonkonna kollapsi tõttu), võib kaaluda intrapulmonaalset manustamist. Lindudel
sisestatakse intrapulmonaalseks süstimiseks kanüül dorsoventraalsel suunal selgroo vasakult või
paremalt küljelt otse kopsu (3. või 4. interkostaalsesse segmenti selgroo ja abaluu vahel).

Hobustel, veistel ja sigadel tuleb pentobarbitaali manustada kiire boolusena.

Sigadel tuleb lihtsamaks ja valutumaks süstiks marginaalsesse kõrvaveeni lahjendada
veterinaarravimit steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega 1:1.

Hobune, poni
1 ml 4,5...5 kg kehamassi kohta kiire veenisisese boolusena.

Veised
1...2 ml 10 kg kehamassi kohta kiire veenisisese boolusena.

Siga
Manustatavad kogused:
Kraniaalne õõnesveen: kiire veenisisese boolusena
0,1 ml/kg loomadele kehamassiga > 30 kg
0,2 ml/kg loomadele kehamassiga < 30 kg

Marginaalne kõrvaveen: kiire veenisisese boolusena
0,1 ml/kg loomadele kehamassiga > 30 kg
0,2 ml/kg loomadele kehamassiga < 30 kg
Vajalik on lahjendamine steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega suhtes 1:1.

Intrakardiaalne manustamine
0,1 ml/kg loomadele kehamassiga > 30 kg
0,2 ml/kg loomadele kehamassiga < 30 kg

Manustamisviisid:
Loomad on liigitatud kehamassi ja manustamisviisi alusel:

Põrsad (kuni 8 kg):
Intravenoosne (kraniaalne õõnesveen) või intrakardiaalne manustamine.

Võõrutatud põrsad (8...25 kg), kasvavad põrsad (25...40 kg), nuumsead (40...100 kg):
Intravenoosne (kraniaalne õõnesveen või marginaalne kõrvaveen) või intrakardiaalne manustamine.

Kuldid ja emised (üle 100 kg):
Intravenoosne manustamine (marginaalne kõrvaveen).

Fikseerimine:
Võimaluse korral tuleb fikseerimisest hoiduda või üritada seda vähendada miinimumini.
Kui fikseerimine on vajalik, tuleb kasutada kärsalingu.

Koer
Intravenoosne manustamine: pideva süstena (umbes 1,2 ml sekundis) kuni looma teadvuse
kadumiseni, seejärel manustada ülejäänu kiire boolusena:
1 ml 3...5 kg kehamassi kohta.

Intrakardiaalne ja intraperitoneaalne manustamine:
1 ml 3...4 kg kehamassi kohta.

Kass
Intravenoosne manustamine: pideva süstena kuni looma teadvuse kadumiseni, seejärel manustada
ülejäänu kiire boolusena:
1 ml 2...3 kg kehamassi kohta.

Intrakardiaalne ja intraperitoneaalne manustamine:
1 ml 1 kg kehamassi kohta.

Mink, tuhkur
1 ml looma kohta intravenoosselt.
1 ml looma kohta intrakardiaalselt, süstituna pika kanüüliga (umbes 4 cm) kraniaalselt ja veidi
dorsaalselt rinnaku kaudaalsest otsast (processus xiphoideus).

Küülik, jänes, merisiga, hamster, hiir, rott
1 ml 1...2 kg kehamassi kohta intravenoosselt, intrakardiaalselt.
1 ml 0,5...1 kg kehamassi kohta intraperitoneaalselt.

Kodulinnud, tuvi, dekoratiivlind
1...2 ml 1 kg kehamassi kohta intravenoosselt.
1...2 ml 1 kg kehamassi kohta intrapulmonaalselt.

Madu, kilpkonn, sisalik, konn
Sõltuvalt looma suurusest süstida 0,5...1 ml rindkereõõnde südame lähedusse; surm peaks saabuma
eeldatavalt umbes 5...10 minuti möödudes.

Korki ei tohi läbistada rohkem kui 25 korda.

3.10 Üleannustamise sümptomid (esmaabi ja antidoodid, vajadusel)
Veterinaarravimi juhuslikul manustamisel loomale, keda ei soovita eutaneerida, tuleb rakendada
asjakohaseid meetmeid hingamisteede avatuna hoidmiseks ja südametöö toetamiseks. Manustada
tuleks hapnikku ja kasutada analeptikume.

3.11 Kasutamise eripiirangud ja kasutamise eritingimused, sealhulgas mikroobi- ja
parasiidivastaste veterinaarravimite kasutamise piirangud, et vähendada resistentsuse tekke
riski
Manustada võib ainult veterinaararst.

3.12 Keeluajad
Mitte kasutada loomadel, keda kavatsetakse tarvitada inimtoiduks või sööta loomadele.
Rakendada asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selle veterinaarravimiga eutaneeritud loomade
korjused või kõrvalsaadused ei satuks toiduahelasse ning neid ei tarvitataks inimtoiduks ega
loomasöödaks.

4. FARMAKOLOOGILINE TEAVE
4.1 ATCvet kood: QN51AA01
4.2 Farmakodünaamika
Pentobarbitaal on barbituurhappe derivaatide rühma kuuluv narkootiline aine. Veenisiseselt süstituna
on LD50 koertel ja kassidel ligikaudu 40...60 mg/kg.
Loomadele manustatakse eutanaasiaks äärmiselt suuri annuseid. Soojaverelistel loomadel on koheseks
toimeks teadvuse kadumine, millele järgneb sügav anesteesia ja sellele järgneb surm. Hingamine
seiskub ja sellele järgneb kiiresti südameseiskus.
Kõigusoojastel loomadel võib surma saabumine sõltuvalt veterinaarravimi imendumis- ja
metaboliseerumiskiirusest pikeneda.

4.3 Farmakokineetika
Pentobarbitaali jaotumine organismis on küllaltki ühtlane. Suurimaid kontsentratsioone on leitud
maksas, kumuleerumist rasvkoesse ei ole täheldatud.
Pentobarbitaal läbib platsentaarbarjääri ja eritub ka piima.
Teadaolevalt on eritumise poolväärtusaeg väiksematel mäletsejatel umbes 1 tund, kassidel 2...7,5 tundi
ja koertel 7...12,5 tundi.

5. FARMATSEUTILISED ANDMED
5.1 Kokkusobimatus
Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda veterinaarravimit teiste veterinaarravimitega segada,
välja arvatud steriilse isotoonilise (0,9 %) naatriumkloriidi lahusega.

5.2 Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 2 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.

Sigadele marginaalsesse kõrvaveeni veenisiseseks süstimiseks 1:1 lahjendatud süstelahuse
kõlblikkusaeg: 2 tundi.

5.3 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
Mitte lasta külmuda. Hoida valguse eest kaitstult.

5.4 Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Pappkarbis II tüüpi läbipaistvast klaasist viaal, suletud bromobutüülkummist punnkorgiga ja kaetud
alumiiniumkattega.

Pakendi suurused
Pappkarp, milles on 1 × 100 ml viaal.
Pappkarp, milles on 5 × 100 ml viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

5.5 Erinõuded kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende kasutamisest tekkinud
jäätmete hävitamisel
Kasutamata jäänud ravimeid ega jäätmematerjali ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos
majapidamisprügiga.
Kasutamata jäänud veterinaarravimi või selle jäätmete hävitamiseks kasutada kohalikele nõuetele
vastavaid ravimite ringlusest kõrvaldamise skeeme ja veterinaarravimile kehtivaid kogumissüsteeme.

6. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
VetViva Richter GmbH

7. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
1822

8. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 18.03.2014

9. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTTE VIIMASE LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Detsember 2025

10. VETERINAARRAVIMITE KLASSIFIKATSIOON
Retseptiravim.
Üksikasjalik teave selle veterinaarravimi kohta on liidu ravimite andmebaasis
(https://medicines.health.europa.eu/veterinary).