TILMOVET 300MG/ML 50ML / 1489686

Ülevaade

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Tilmovet, 300 mg/ml süstelahus veistele

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml sisaldab:

Toimeaine:
Tilmikosiin (tilmikosiinfosfaadina) 300 mg

Abiained:

Selge, kollane kuni merevaikkollane lahus.

3. KLIINILISED ANDMED
3.1 Loomaliigid
Veis.

3.2 Näidustused loomaliigiti
Mannheimia haemolytica, Pasteurella multocida ja teiste tilmikosiini suhtes tundlike mikro-
organismide põhjustatud pneumoonia raviks veistel.

3.3 Vastunäidustused
Mitte manustada intravenoosselt.
Mitte manustada intramuskulaarselt.
Mitte manustada teistele loomaliikidele peale veiste.
Mitte kasutada veistel, kelle piima tarvitatakse inimtoiduks.
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust toimeaine või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.

3.4 Erihoiatused
Ei ole.

3.5 Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud ohutuks kasutamiseks loomaliikidel
Ravimi kasutamisel tuleb arvesse võtta kehtivaid ametlikke riiklikke ja piirkondlikke antimikrobiaalse
ravi printsiipe. Laiem kasutamine, sealhulgas kasutamine, mis erineb ravimi omaduste kokkuvõttes
kirjeldatust, võib suurendada antimikroobse resistentsuse esinemist. Ravimit tuleb kasutada ainult
vastavalt mikroobide antibiootikumitundlikkuse määramisele.
Mitte manustada intravenoosselt ega intramuskulaarselt.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule

Ohutushoiatused kasutajale:

Täiendavad hoiatused kasutajale:
Vältida ravimi kokkupuudet naha ja silmadega. Pritsmed tuleb nahalt või silmast kohe veega maha
loputada.
Kokkupuutel nahaga võib ravim põhjustada ülitundlikkust. Pärast kasutamist pesta käed.


Ettevaatusabinõud keskkonna kaitseks
Ei rakendata.

3.6 Kõrvaltoimed
Veis:

Veistel on esinenud surmajuhtumeid pärast ravimi ühekordset intravenoosset manustamist annuses 5
mg kg kehamassi kohta ja pärast ravimi subkutaanset manustamist annuses 150 mg kg kehamassi
kohta 72-tunnise intervalliga.

Kõrvaltoimetest teatamine on oluline. See võimaldab veterinaarravimi ohutuse pidevat jälgimist.
Teatised tuleb eelistatavalt veterinaararsti kaudu saata müügiloa hoidjale või selle kohalikule
esindajale või riikliku teavitussüsteemi kaudu riigi pädevale asutusele. Vastavad kontaktandmed on
pakendi infolehes.

3.7 Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
Tiinus ja laktatsioon
Mitte kasutada lakteerivatel piimalehmadel.
Veterinaarravimi ohutus tiinuse perioodil ei ole piisavalt tõestatud.
Kasutada ainult vastavalt vastutava loomaarsti tehtud kasu-riski suhte hinnangule.

3.8 Koostoime teiste ravimitega ja muud koostoimed
Mõnedel loomaliikidel on täheldatud makroliidide koostoimeid ionofooridega.

3.9 Manustamisviis ja annustamine
Ainult subkutaanseks manustamiseks.

Subkutaanselt manustada ühekordne annus 1 ml 30 kg kehamassi kohta (10 mg tilmikosiini kg
kehamassi kohta).
Tõmmata vajalik annus viaalist süstlasse ning eemaldada süstal nõela küljest, jättes nõela viaali. Kui
ravi vajab rohkem kui üks loom, jätta nõel järgmiste annuste võtmiseks viaali. Fikseerida loom ning
sisestada teine nõel naha alla süstekohta. Süstekohaks soovitatakse moodustada nahavolt õla taga
rinnakorvi peal. Ühendada süstal nõelaga ning manustada ravim nahavoldi alumisse ossa.
Mitte süstida rohkem kui 20 ml ravimit ühte süstekohta.

3.10 Üleannustamise sümptomid (esmaabi ja antidoodid, vajadusel)
Korduvate suurte subkutaansete annuste (150 mg kg kehamassi kohta) manustamisel tekkisid veistel
mõõdukad elektrokardiograafilised muutused, millega kaasnesid kerge fokaalne müokardi nekroos,
märkimisväärne süstekoha turse ja esinesid surmajuhtumid.

3.11 Kasutamise eripiirangud ja kasutamise eritingimused, sealhulgas mikroobi- ja
parasiidivastaste veterinaarravimite kasutamise piirangud, et vähendada resistentsuse
tekke riski
Ei rakendata.

3.12 Keeluajad
Lihale ja söödavatele kudedele: 60 päeva.
Ei ole lubatud kasutamiseks loomadel, kelle piima tarvitatakse inimtoiduks.

4. FARMAKOLOOGILINE TEAVE
4.1 ATCvet kood: QJ01FA91.

4.2 Farmakodünaamika
Tilmikosiin, 20-deokso-20-(3,5-dimetüülpiperidiin-1-üül)-desmükosiin, on poolsünteetiline pika
toimeajaga makroliidide rühma kuuluv antibiootikum. Tilmikosiin toimib peamiselt
grampositiivsetesse (streptokokid, stafülokokid) ja mõnedesse gramnegatiivsetesse
mikroorganismidesse (Pasteurella spp, Mannheimia haemolytica), samuti ka Mycoplasma spp.

Pärast tilmikosiini suukaudset või parenteraalset manustamist on mürgistuse sihtorganiks süda.
Esmane toime südamele seisneb südame löögisageduse suurenemises (tahhükardia) ja kontraktiilsuse
vähenemises (negatiivne inotroopne toime). Toksilisus südamele ja veresoonkonnale võib tuleneda
kaltsiumikanali blokaadist.
Koertel avaldas ravi CaCl₂-ga pärast tilmikosiini manustamist positiivset mõju vasaku vatsakese
inotroopsusele ja teatavatele muutustele vaskulaarses vererõhus ja südame löögisageduses.
Dobutamiin tasakaalustas koertel osaliselt tilmikosiini esilekutsutud negatiivseid inotroopseid toimeid.
Beetaadrenergilised antagonistid, nagu propanolool, süvendasid koertel tilmikosiini negatiivset
inotroopset toimet.
Sigadel põhjustas tilmikosiini intramuskulaarne manustamine annuses 10 mg tilmikosiini kg
kehamassi kohta hingamissageduse kiirenemist, oksendamist ja krampe; annus 20 mg kg kehamassi
kohta põhjustas kolme sea surma neljast ning annus 30 mg kg kehamassi kohta põhjustas kõigi 4
katsealuse sea surma. Intravenoosne manustamine annuses 4,5...5,6 mg tilmikosiini kg kehamassi
kohta, millele järgnes 1 ml adrenaliini (1/1000) intravenoosne manustamine 2 kuni 6 korda põhjustas
kõigi 6 sea surma. Sead, kellele manustati tilmikosiini intravenoosselt annuses 4,5...5,6 mg
tilmikosiini kg kehamassi kohta ilma adrenaliinita, jäid kõik ellu. Katsetulemused näitavad, et
samaaegne intravenoosne adrenaliini manustamine võib olla vastunäidustatud.

4.3 Farmakokineetika
Manustamisel ühekordse subkutaanse annusena 10 mg kg kehamassi kohta saabub tilmikosiini
maksimaalne sisaldus veres 1 tunniga ja terapeutiline kontsentratsioon sihtkudedes säilib 3 päeva
jooksul.
Kopsudesse kontsentreerumisel tungib ravim intratsellulaarselt alveolaarsetesse makrofaagidesse.
Ravim eritub peamiselt väljaheite ja vähesel määral uriiniga. Poolväärtusaeg pärast subkutaanset
manustamist veistele on 2-3 päeva.

5. FARMATSEUTILISED ANDMED
5.1 Kokkusobimatus
Ei ole teada.

5.2 Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 2 aastat
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 28 päeva.

5.3 Säilitamise eritingimused
See veterinaarravim ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Hoida originaalpakendis valguse ja niiskuse eest kaitstult.
Hoida viaal tihedalt suletuna.

5.4 Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Pappkarp, mis sisaldab üht klaasist (tüüp II) 50 ml või 100 ml viaali, mis on suletud punnkorgi ja
alumiiniumkattega.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

5.5 Erinõuded kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende kasutamisest tekkinud
jäätmete hävitamisel
Kasutamata jäänud ravimeid ega jäätmematerjali ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos
majapidamisprügiga.
Kasutamata jäänud veterinaarravimi või selle jäätmete hävitamiseks kasutada kohalikele nõuetele
vastavaid ravimite ringlusest kõrvaldamise skeeme ja veterinaarravimile kehtivaid kogumissüsteeme.

6. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Huvepharma NV

7. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
1667

8. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 01.07.2011

9. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTTE VIIMASE LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Juuni 2025

10. VETERINAARRAVIMITE KLASSIFIKATSIOON
Retseptiravim.

Üksikasjalik teave selle veterinaarravimi kohta on liidu ravimite andmebaasis
(https://medicines.health.europa.eu/veterinary).