XYLAPAN INJ. 20MG/ML 50ML / 1164237

Ülevaade

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS
Xylapan, 20 mg/ml süstelahus veistele, hobustele, koertele ja kassidele

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml sisaldab:

Toimeained:
Ksülasiin 20,0 mg
(vastab 23,32 mg ksülasiinvesinikkloriidile)

Abiained:


Selge, värvitu, steriilne lahus.

3. KLIINILISED ANDMED
3.1 Loomaliigid
Veis, hobune, koer, kass.

3.2 Näidustused loomaliigiti
Loomade rahustamine uuringute või raviprotseduuride läbiviimiseks.
Premedikatsioon ja anesteesia kombineerituna valuvaigistite ning teiste anesteetikumidega.

3.3 Vastunäidustused
Mitte kasutada, kui esineb ülitundlikkust toimeaine või ravimi ükskõik milliste abiainete suhtes.
Mitte kasutada tiinuse lõppjärgus, välja arvatud sünnitusel.
Veterinaarravimi manustamisel mõnikord tekkiva emeetilise toime tõttu ei tohi seda kasutada kassidel
ja koertel, kellel on diagnoositud seedetraktis mehaanilised takistused (söögitoru ummistus, maokeerd,
song).

3.4 Erihoiatused
Hobused
Pärast intravenoosset manustamist tekib vererõhu ajutine tõus, seejärel langus. Alati peab jälgima
hobuste kohtlemisega seotud ettevaatusabinõusid, seda ka juhul, kui ksülasiini manustatakse suures
annuses.
Veised
Lamavas asendis veised tuleb puhituse vältimiseks keerata kõhuli.
Lateraalses või dorsaalses lamavas asendis olevatel loomadel tuleb operatsioonide sooritamisel
paigutada pea ja kael madalamale, et vältida sülje või maonõre sattumist hingamisteedesse. Kui
planeeritakse kasutada suuri annuseid, peab loom olema enne seda mõned tunnid söömata.
Pärast 3. ja 4. astme annuse manustamist on veised tavaliselt mitu tundi uimased ja neid peab hoidma
päikese eest varjus.

3.5 Ettevaatusabinõud
Ettevaatusabinõud ohutuks kasutamiseks loomaliikidel

Ksülasiini ohutus loote elundite arengu ajal ei ole tõestatud, seetõttu tuleb tiinuse esimesel kuul
kasutada veterinaarravimit ettevaatusega.

Ksülasiini hingamist pärssiva toime tõttu tuleb veterinaarravimit eriti ettevaatlikult manustada eakatele
loomadele või loomadele, kellel esineb kopsufunktsiooni puudulikkus/arvatav kopsuhaigus.

Hingamispuudulikkuse tekkimisel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi.

Rahulikud, eakad ja haiged loomad reageerivad veterinaarravimile erinevalt.

Rahustatud loomi peab jälgima nende normaalse seisundi taastumiseni. Need loomad tuleb teistest
loomadest ründamise vältimiseks eraldada.

Ettevaatusabinõud veterinaarravimit loomale manustavale isikule

Juhuslikul ravimi allaneelamisel või süstimisel iseendale pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata
pakendi infolehte või pakendi etiketti.

MITTE JUHTIDA SÕIDUKIT, sest ravim võib põhjustada uimasust ja vererõhu muutusi.
Vältida veterinaarravimi sattumist nahale, silma või limaskestadele.
Kui veterinaarravimit on sattunud nahale, pesta nahka kohe suure koguse veega.
Võtta ära veterinaarravimiga saastunud riided, mis on otseses kokkupuutes nahaga.
Juhuslikul veterinaarravimi silma sattumisel loputada silmi rohke puhta veega. Sümptomite püsimisel
pöörduda arsti poole.
Rasedad peavad veterinaarravimit käsitsema erilise ettevaatusega, sest ravimi süsteemne toime võib
põhjustada emaka kokkutõmbeid ja lootel vererõhu langust.

Arstile:
Ksülasiin on α2-adrenoretseptori agonist, mis võib süsteemse toime korral põhjustada selliseid kliinilisi
nähte, nagu annusest sõltuv sedatsioon, respiratoorne depressioon, bradükardia, hüpotensioon,
suukuivus ja hüperglükeemia. Samuti on täheldatud ventrikulaarseid arütmiaid. Respiratoorsete ja
hemodünaamiliste sümptomite tekkimisel tuleb rakendada sümptomaatilist ravi.

3.6 Kõrvaltoimed
Hobune:


1 Mööduv.
2 Pärast intravenoosset manustamist vererõhk ajutiselt tõuseb ja seejärel langeb.

Veis:


1 Mööduv.
2 Neelamisrefleks nõrgeneb veterinaarravimi maksimaalse toime ajal.

Koer ja kass:


1 Mööduv.
2 Kui magu on täis, hakkab loom (eriti kassid) enne täieliku sedatsiooni tekkimist oksendama.
Emeetiline toime väheneb, kui loomi enne veterinaarravimi manustamist 6...24 tundi mitte sööta.

Kõrvaltoimetest teatamine on oluline. See võimaldab veterinaarravimi ohutuse pidevat jälgimist.
Teatised tuleb eelistatavalt veterinaararsti kaudu saata müügiloa hoidjale või tema kohalikule
esindajale või riikliku teavitussüsteemi kaudu riigi pädevale asutusele. Vastavad kontaktandmed on
pakendi infolehes.

3.7 Kasutamine tiinuse, laktatsiooni või munemise perioodil
Tiinus ja laktatsioon
Mitte kasutada tiinuse lõppjärgus, välja arvatud sünnitusel.

3.8 Koostoime teiste ravimitega ja muud koostoimed
Analeptikumid lühendavad sedatsiooni aega ja vähendavad sedatsiooni sügavust.
Hobustel ja koertel saavutatakse sügavam sedatsioon väiksemate kõrvaltoimetega, kui
veterinaarravimit kombineeritakse tugevate valuvaigistitega.

Hobused
On täheldatud, et samaaegne intravenoosne sulfoonamiidide ja α2-agonistide kasutamine võib
põhjustada südame rütmihäireid, mis võivad lõppeda surmaga. Kui hobustele on sedatsiooniks
ksülasiini manustatud, ei soovitata trimetoprimi/sulfoonamiidi sisaldavaid ravimeid neile
intravenoosselt manustada.
On andmeid selle kohta, et α2-blokaatorite manustamisel sedatiivne ja teised kesknärvisüsteemi toimed
kaovad.

3.9 Manustamisviis ja annustamine
Annustamine ja manustamisviis varieeruvad loomaliigiti. Vajaliku annuse täpseks manustamiseks
tuleb kasutada sobivalt gradueeritud süstalt. See on eriti tähtis väikeste annuste süstimisel.
Süstlad ja süstlanõelad peavad olema steriilsed. Puhastada ja desinfitseerida süstimispiirkond
korralikult.
Kasutada kahte steriilset hüpodermilist nõela: ühega täidetakse süstal viaalist ja teisega süstitakse
looma. Kui süstlasse on tõmmatud vajalik kogus ravimit, eemaldada süstal nõela küljest. Teine nõel
tuleb torgata süstepiirkonda ja seejärel ühendada see süstlaga. Kasutatud nõelad hoiustada kinnises
konteineris.

Veised
Intramuskulaarne manustamine.
Annus on vahemikus 0,05...0,3 mg 1 kg kehamassi kohta (vastab 0,25...1,5 ml veterinaarravimile
100 kg kehamassi kohta) vastavalt soovitud sedatsiooni astmele. Väga tõrksad loomad võivad vajada
suuremat annust, kuid see ei tohi ületada 0,3 mg 1 kg kehamassi kohta.



Sedatsiooni aste sõltub manustatud annusest:

1. astme annus: sedatsioon koos kerge lihastoonuse langusega. Säilib püstiseismisvõime.
2. astme annus: sedatsioon, oluline lihastoonuse langus, vähene analgeesia. Loom seisab
tavaliselt püsti, kuid võib ka maha heita.
3. astme annus: sügav sedatsioon, süvenev lihastoonuse langus ja analgeesia. Loom on
pikali.
4. astme annus: väga sügav sedatsioon, tugev lihastoonuse langus, sügav analgeesia. Loom
on pikali.

Pärast 3. ja 4. astme annust (vt ülal) on veised tavaliselt mitu tundi uimased ja neid peab päikese eest
varjus hoidma.
Loomi ei tohi häirida enne, kui veterinaarravimi toime on täielikult avaldunud. Esmane toime avaldub
tavaliselt 5 minutit pärast manustamist ja maksimaalne toime saabub kümme minutit hiljem.
Sedatsiooni saabumise ja toibumise ajal loomad tavaliselt ei rabele ega ärritu.
Kui soovitud sügavusega sedatsiooni ei saavutatud, on ebatõenäoline, et annuse kordamisel see tekiks.
Protseduuri soovitatakse korrata suurema annusega 24 tunni pärast.
Kirurgiliste protseduuride korral tuleb lisaks kasutada ka lokaalanesteesiat.

Hobused
Aeglane intravenoosne manustamine ühe kuni kahe minuti jooksul.
Annus on 0,6...1 mg 1 kg kehamassi kohta (vastab 3...5 ml veterinaarravimile 100 kg kehamassi
kohta) vastavalt soovitud sedatsiooni sügavusele ja looma reaktsioonile.
Sõltuvalt annusest saavutatakse sedatsioon, mis võib varieeruda pindmisest sügavani ja individuaalselt
varieeruv analgeesia. Hobune ei heida pikali.
Närvilised või üleärritatud loomad vajavad tavaliselt suuremaid annuseid.
Vanematele hobustele ja hobustele, kes on enne veterinaarravimi manustamist olnud füüsiliselt väga
koormatud, mõjub veterinaarravim tugevamini.

Loomi ei tohi häirida enne, kui ksülasiini toime on täielikult avaldunud. See toimub tavaliselt viie
minuti jooksul pärast intravenoosset manustamist ja kestab ligikaudu 20 minutit.
Kui soovitud sügavusega sedatsiooni ei saavutatud, on ebatõenäoline, et annuse kordamisel see tekiks.
Protseduuri soovitatakse korrata suurema annusega 24 tunni pärast.
Valulike protseduuride korral peaks lisaks kasutama lokaal- või regionaalanesteesiat.
Veterinaarravimit võib lamavatele hobustele manustada ka premedikatsioonina enne operatsiooni,
kasutades seejuures teisi intravenoosseid ja inhaleeritavaid anesteetikume.

Kassid
Veterinaarravimit manustatakse intramuskulaarselt annuses 3 mg 1 kg kehamassi kohta (vastab
0,15 ml veterinaarravimile 1 kg kehamassi kohta). Veterinaarravim toimib piisavalt protseduuridel,
millega ei kaasne olulist valu. Soovitatav on premedikatsioon atropiiniga. Ketamiiniga samaaegselt
kasutades elimineerib veterinaarravimi premedikatsioon ketamiinanesteesia jooksul tavaliselt tekkiva
lihasjäikuse ja säilitab sedatsiooni kogu toibumisperioodiks.
Barbituraatanesteesiat ei tohi alustada enne, kui maksimaalne sedatsioon on saavutatud, st umbes 20
minutit pärast ksülasiini manustamist. Sellisel juhul vähendatakse barbituraatide annust poole võrra.

Koerad
Veterinaarravimit manustatakse intramuskulaarselt annuses 1...3 mg 1 kg kehamassi kohta (vastab
0,05...0,15 ml veterinaarravimile 1 kg kehamassi kohta). Kasutada võib ka teisi manustamisviise, kuid
sellisel juhul on toimeefekt raskemini ennustatav. Piisav sedatsioon saavutatakse tavaliselt väikseima
annusega, kuid ärritunud või tigedad loomad vajavad suuremaid annuseid. Toime on piisav
protseduuridel, millega ei kaasne olulist valu. Valulike protseduuride korral võib veterinaarravimit
kasutada kombineeritult lokaalanesteetikumiga.
Soovitatav on premedikatsioon atropiiniga. Veterinaarravimit võib kasutada premedikatsiooniks enne
ketamiinanesteesiat.
Kui veterinaarravimit kasutatakse premedikatsiooniks, vähendatakse barbituraatide annust poole võrra.

3.10 Üleannustamise sümptomid (esmaabi ja antidoodid, vajadusel)
Juhusliku üleannustamise korral, mis põhjustab hingamispuudulikkust, on näidustatud dušš külma
veega ja kunstlik hingamine.

3.11 Kasutamise eripiirangud ja kasutamise eritingimused, sealhulgas mikroobi- ja
parasiidivastaste veterinaarravimite kasutamise piirangud, et vähendada resistentsuse
tekke riski
Manustada võib ainult veterinaararst.

3.12 Keeluajad
Veis, hobune: lihale ja söödavatele kudedele: 1 päev.
piimale: 0 päeva.

4. FARMAKOLOOGILINE TEAVE
4.1 ATCvet kood: QN05CM92
4.2 Farmakodünaamika

Ksülasiin on tiasiinide klassi kuuluv α2-adrenoretseptori agonist.
Ksülasiin avaldab sedatiivset, analgeetilist ja müorelakseerivat toimet.

4.3 Farmakokineetika
Intravenoossel manustamisel jaotub ksülasiin kiiresti erinevate kudede vahel. Ligikaudu 70% eritub
neerude kaudu ja 30% väljaheidetega; bioloogiliseks poolväärtusajaks on kaks kuni kolm tundi.
Hobustele ja koertele soovitatud annuses intravenoossel ja intramuskulaarsel manustamisel jaotub
ksülasiin kiirelt ja laialdaselt 16 minutit vältava poolväärtusaja jooksul ning jaotusruumalaga
1,92,7 liitrit 1 kg kehamassi kohta. Ühend eritub kiiresti, poolväärtusajaga 2258 minutit, mis on
tingitud pigem intensiivsest ainevahetusest kui kiirest eritumisest neerude kaudu. Peamisteks
metaboliitideks eritatavas uriinis on glükuroniidi konjugaadid.

5. FARMATSEUTILISED ANDMED
5.1 Kokkusobimatus
Ei ole teada.

5.2 Kõlblikkusaeg
Müügipakendis veterinaarravimi kõlblikkusaeg: 4 aastat.
Kõlblikkusaeg pärast vahetu pakendi esmast avamist: 12 päeva.

5.3 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

5.4 Vahetu pakendi iseloomustus ja koostis
Pappkarp, milles on läbipaistvast I tüüpi klaasist viaalid, bromobutüülkummist punnkorgi ja
alumiiniumist ning plastist kattega.
Pakendis on üks 50 ml viaal.

5.5 Erinõuded kasutamata jäänud veterinaarravimite või nende kasutamisest tekkinud
jäätmete hävitamisel
Kasutamata jäänud ravimeid ega jäätmematerjali ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos
majapidamisprügiga.

Kasutamata jäänud veterinaarravimi või selle jäätmete hävitamiseks kasutada kohalikele nõuetele
vastavaid ravimite ringlusest kõrvaldamise skeeme ja veterinaarravimile kehtivaid kogumissüsteeme.

6. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
Vetoquinol Biowet Sp z o.o.

7. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
1298

8. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV
Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 04.02.2005

9. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTTE VIIMASE LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Märts 2026

10. VETERINAARRAVIMITE KLASSIFIKATSIOON
Retseptiravim.

Üksikasjalik teave selle veterinaarravimi kohta on liidu ravimite andmebaasis
(https://medicines.health.europa.eu/veterinary).